Lugesin just ühte artiklit selle kohta, kuidas naine läks Soomes töötavale mehele üllatus visiiti tegema. Külastuse käigus selgus, et mees ei petagi teda ja mehel on toredad töökaaslased. Sellistest asjadest kirjutatakse lausa terve lugu. Mees ei petagi. Vau! See kirju maailm aina üllatab ja üllatab. Masendav. Tegelikult mulle see "kalevipoegade" teema üldse ei meeldi. Samas ühest küljest ma saan asjast täiesti aru- et siin maal normaalse palga eest tööd teha on pea võimatu ning meie riik ja seadused annavad soovida. Seetõttu ma saangi aru, miks enam paljud inimesed ei taha öelda "meie riik" vaid nüüd pigem "teie ...". Nii, aga mis mulle ei meeldi selle teema juures, on see, et see nö suur raha toob välja eesti meeste väga labase poole. Muidugi leidub seda siin samas ka, aga mulle tundub, et Soome laht kuidagi eriti võimendab seda õllekõhust ülbet isasust. Eriti kahju ongi, et neid jubedaid nolke nii palju on, hordide kaupa. Suures osas on süüdi siiski meie armas poliitika ja valitsus. Segane poliitika muudab inimesed ahvideks. Õnneks leidub ka neid mehi, keda Soome suured rahad ja vabadus hulluks ei aja. Kurb on ka see, et tänu nendele segastele ahvidele tembeldatakse pea kõik Soomes töötavad eesti mehed "soome ehitajateks", kelle kuulsus ei ole just kõige parem.
Tegelikult mind see teema isiklikult kuidagi ei puudutagi, aga lihtsalt hakkasin mõtlema asja üle ja kui sügava probleemiga tegelikult pistmist on. Hommikul ma vaevasin oma pead veel muudegi sügavate poliitiliste teemadega, kuna lugesin artiklit E.Ilvese ütlemiste kohta, kes leidis, et eestlastel ei olegi õigust vinguda, kuna Kombodžas on üks poiss, kellel on veel kehvem seis. Seejäral lugesin sellest, kuidas vaestele toitu jagatakse ja kuidas nälgivate inimeste arv Eestis viimasel ajal suuresti kasvanud on. Tuli meelde, kuidas Ansip lubas, et euro hindu ei tõsta ja jällegi meenus viimase elektriarve tõus. Lihtsalt meeletu valetamine ja siis öeldakse, et alatu on vinguda.
Ma ei tohi enam lehti lugeda :D. Lähen ise ka segi nii.
Muidu, läheb üsna hästi. Kool algas ja õnneks see semester ilmselt väga raske ei olegi (vist). Tervis tundub ka aina paranevat :)!
"Mõnikord tähendab alistumine loobuda püüdlusest arusaada ja tunda ennast hästi mitte teadmises."
Eckhart Tolle
Robi käpad käivad ka nobedasti :)!
Järgmiste segaste mõttelendudeni!
