Time is a jailer.

Mul pole absoluutselt und. Homme ilmselgelt suren terve päeva ja siis õhtul pea jälle mõtteid täis. Eriti ei imesta ka, miks magada ei saa, kui öösiti krokodille pean tapma ja Karin samal ajal põllul rahvatantsu tantsib:D..Mu psüühika pole väga korras vist...ilmselt tehnomaterjalidest ja teh mehist tingituna:D

Leidsin väga kassi loo: Flame-Tee läbi enese. Pole eriti kedagi sellega küll seostada (enam), aga ikkagi kuidagi väga imalalt kurb. Vb seda enam ongi kurb,et pole kellegagi seostada? Ei tea. Ma tunnen praegu,et midagi olulist on puudu. Mitte et ma ei leiaks endale meest, aga õiget tunnet pole. Ma olen oma feministliku mõtlemisega vist kõik meesolevused enda jaoks vastumeelseks mõelnud või kui kohe jalust nõrgaks ei võta, siis ei viitsigi rohkem pingutada..haaa, no vaevalt homme kooli ette valgel hobusel Huuulio tuleb ja ma armun. Ma tean,et tuleb ise ka vaeva näha, aga mulle ei meeldi vaeva näha, mõnikord võiksid head asjad niisama tulla (halvad ju tulevad).

Mis mulle meelde tuli? MA lähen kolmap teatrisse:P Vähemalt miskit vahvat. Mu üksluisuse mure sai just mõneks ajaks lahendatud:).

Siis kui sa ei mõista mind

Ma leidsin juhuslikult ühe hea artikli,mille pealkirjaks on :

"Uurimused on näidanud, et 99% enesekindlatest inimestest lihtsalt teesklevad kindlust. "
Ma olen täiesti nõus sellega.Mulle tunduvad viimasel ajal paljud inimesed nagu halvast seebikast välja hüpanud näitlejad, kes üritavad kurja ja kõikumatut mõrda mängida. Tavaliselt sarja lõpus need tädid nutavad üksinda. Okei, see kõlas väga hukkamõistvalt, aga seda eksisteerib palju ja minu enesekriitiline pool peab tunnistama,et ka mina peitun vahel halva staari varju taha. See on tohutult halb ja kurnav-nii selle talumine ümbritsevate kui ka enda poolt. Minu arvates peaks nii ühiskond kui ka me ise vigadesse, nõrkadesse külgedesse eelkõige inimlikult suhtuma, siis jääb ka see mõttetu enese kaitsmine ära. Noo näiteks...keegi on paks ja kole, siis ei ole eriti hea öelda(ega mõelda) umbes midagi sellist,et "Kuule lehmatädi sa hoia oma suu üldse kinni." Selleks on nii palju põhjuseid, miks kogu see kurjutsemine ära jätta...üks asi võib olla see,et tavaliselt paneb elu meid sellistesse olukordadesse, kus sa mõistad neid, kellest mingi hetk üldse aru ei saanud...seega paari aasta pärast võid vabalt ise see nö.paks lehm olla. Samas kritiseeritud inimesed võivad ise olla nende ütlejate tõttu endale mingi kaitsekihi ümber ehitanud olla ja algusest peale(ilma mõistliku põhjuseta) endast erinevatesse vastikult suhtuda ja see omakorda toob tema pihta ütlemisi juurde. Surnud ring,mis tapab inimeste suhteid ja sisemist rahulolu.

Tegelikult ma ju tean,et ma ilmselt ei saa midagi eriti muuta, aga miskipärast mind huvitab selline psühholoogiline teema. Ilmselt urgitsen liiga palju ja mõtlen üle, aga samas pealiskaudsus ei paku mulle tihti erilist rahuludust. Mõnikord on kuradima hea lasta kõigel minna ja loll blondiin olla, aga teine hetk jälle tahan kõike sügavamalt teada. Muutliku meelega tütarlaps nagu ma olen:D. Seda ma usun,et minust täielikku lolli solli tibi ei saa, aga samas usklikku ega psühholoogi ka mitte. Mul pole püsivust.

aa muidu ma olen niisama õppinud ja joonud:Dvot.

My cloud and everything here is mine.

Kas miski saab veel tüüpilisem situatsioon olla: Mõni tütarlaps (mina;D) ütleb saatusliku lause "Täna tuleb rahulik õhtu." ja siis läheb käest. Oeh, neljap pidi Maarja siia tulema ja plaan oli veidi veini limpsida...aa ostsime shampuse ka:D ja siis läksime edasi Suudlevatesse seal oli mingi gäng ja veel edasi püssi. No ma ofc olin päris segi ja panin ikka väga hullu. Või noh, mitte väga, aga ikkagi:D võiks nagu natuke mõelda alkoholi koguse üle...ja kui ma mõtlema hakkan, siis mis kuradi saasta ma suust välja ajasin.Hommikul oli päris huvitav eelmise õhtu üle arutada. Samas seltskonnad olid lõbusad, kus me viibisime ja kokkuvõttes väga norm õhtu:). Magada sain mingi 2 tundi ja siis läksin ripsmetesse ja siis Maarjaga linna sööma ja õhtul sain Kariniga kokku, viisime ühe sõbra Võrru ja siis tegime väiksed joogid. Ma olin päev otsa ikka jumala äraaa...ajasime totaalset jura suust välja. Ühelt teemalt teisele ja ma ei tea..igatahes see oli suht naljakas, ma oleks enda maja ees pikali naermisest kukkunud. Õhtuks olin ikka päris laip, aa öösel käisime korra Aimari juurest ka läbi...ta palus ikka päris kaua,et läheks ja siis maksis meie taksoarve ka kinni,kuigi me ei asunud temast isegi mitte kilomeetrit vist kaugemal:D:Daa noo ei jõudnud liigutada ka ennast.Täna magasin päev otsa. Aa praegu juba suht norm olla:)

Eile sain endale uue telfoni ka:D:D. Mul tavaliselt nii savi,mis telefon on, aga vana läks katki ja siis emme ostis uue. :P

Varsti lähme Maarjaga mäkki ja siis ilmselt tudisen koju voodisse tagasi. Peaks mingi filmi ette võtma:)
...ja elu on ikka niii kuradima jobu:D Ma mõtlesin mitu päeva,et miks keegi ei räägi minuga-mul on igav,et võiks miskit teha või niisama mingit mula ajada...niii ja ei rääkinudki jumala kaua...Siis üks hommik ärkasin üles, hullult halb tuju oli, olin mingit jubedat und näinud ja pea valutas. Ajasin oma roosa hommikumantli selga ja läksin siis alla, ofc olin ema peale ka kuri...lihtsalt mölisesin ja siiiiiiiiiiiis tulen msni Karinile kurtma kui nõme kõik on.ja ahhoiiii mingi kuus inimest avastavad,et neil vaja minuga kindlasti seletada ja kõik korraga. Seega ma jõudsin järeldusele,et ma saan alati mida ma tahan, ainult veits vale ajastus on asjadel ja inimestel.
Meeste teemal: Noo vanadest asjadest ei tule midagi, tee mis tahad, aga mina enda suhteid üles soojendada ei oska,ega taha vist ka-mis läbi see läbi ja pole mõttet kukerpalle teha:) Mõned tüübid on ikka nii parim enne möödas, et come back jääb ära.

Seosetus on minu tugev külg:D

I could really use a wish right now.

Ma olen viimasel ajal jälle suhteliselt palju lugenud-Castanedat, hea kirjanik, väga huvitav mõtlemine. Vahelduseks tehnika cräpile on päris hea millegi muu osas ennast arendada. Igatahes see raamat, mis praegu käsil räägib unenägudest ja nende kontrollimisest...no et mingile tasemele jõuda peab ilmselt palju, palju ja kaua,kaua vaeva nägema. Ma tahaks kasvõi mingeid algseid oskusi saavutada.

Ma avastasin,et mõned suhtuvad minusse nagu ma oleks mingi pidu-jook-pidu-mehed-tralalalala tsikkk-naiivne blondiin. Päris kummaline selliseid arvamusi kuulda, vb mul pole erilist oskust ennast objektiivselt hinnata, aga ma ei ütleks väga,et korra nädalas (üks õhtu, mitte et alustan esmasp ja lõpetan pühap)pidutsemine muudaks mu kergemeelseks alkohoolikust tibiks. Paar intelligentsusest pakkatavat noormeest arvasid ennast teadvat, keda mina armastan...kogu selle jutu järgi, mida need haritlased rääkinud on, peaks ma täpselt nelja tüüpi armunud olema:D:D:D.Küll ma olen üks õnnelik tüdruk. Aitäh tõesti!

Oi, mulle meeldib, kuidas nn pohhuistid nii haledalt oma suure pohhuismiga ennast sisse räägivad. Kui sa korrutad sada korda,et sul suva ja sa ei hooli siis jah...see ei tähenda ju üldse seda,et tegelikult ollakse teemast nii sees kui sees saab olla. Näiteks 1. kunagi mitu aastat tagasi sõimasime kuskil orksis mingit räigelt ägedat pihvi ja too käitus nagu tal oleks ükskõik ja meie hüppame üksinda...niii ja nüüd tuli välja(selleks ajaks kui meie teema unustanud olime),et tädi tegi screen shote ja hoiab siiamaani neid alles. 2. räägitakse siukest juttu:" ma ei mäleta sellest õhtust midagi, kas ma nägin sind v? ei meenu."..ha ja siis viie minuti pärast räägib samast õhtust selliseid detaile, mis isegi mul meelest läinud. Kui inimesel on ükskõik, siis ta ei viitsi isegi teistele öelda,et tal on ükskõik ja nii palju vaeva mingi valetamisega näha.Vot tak.
Keegi võiks mulle öelda,miks on nii palju valetmist,manipuleerimist ja muud taolist jura? Miks ei võiks olla elus rohkem häid,armsaid asju?

---Siis kõik on hea.

Kool ju tapab. Need tunnid, mis tavaliselt nii kiiresti lähevad, muudkui venivad ja venivad. "Kell on 16.30, okei veidi veel...järgnevad tuhat ideed ja plaani, terve igavik õppejõu kuulamist, Kariniga paar jõuki. Nii nüüd peaks uuesti kella vaatama...jeee 16.35, no taevas tule appi." Ebanormaalselt valus. Kui ma kõrgepalgaliseks inseneriks ei saa, siis ma kaeban midagi kohtusse.

Mul on juba umbes 2 nädalat igal õhtul palavik olnud...täna lisandus ränk peavalu,väga raske on midagi teha, lihtsalt ei jõua. Hakkasin vitamiine võtma, loodan,et aitab,sest arsti juurde ma ei taha üldse minna:S Ma ei usu,et midagi eriti tõsist ka on, ilmselt närvidest ja arst suudab mind veel rohkem närvi ajada.:D

Ma pole praegu millegagi rahul vist. Kui Terve elu selline, siis ma küll kaua elada ei taha. Ma loodan,et igavese elu eliksiiri ei avastata, igavese nädalavahetuse eliksiiri võiksid küll valmis meisterdada. Seoses sellega tuli mul meelde,kuidas õppejõud täna ütles umbes sellise lause:" aa teate küll kui Einstein selle teooria välja nusserdas"...Ainult mul ja Karinil oli naljakas, aga noo tegelt ka:D:D:D.
Ma proovin nüüd magama minna, tsäukiplauki!

Minu päev on su öö.

Täna uimasin päev otsa tühja. Vaatasin Remember me-d ja tõeliselt hea film ikka, (homme vaatan uuesti,sest ma tahan Karinile ka seda näidata:D). Õhtul plaanisime jalutama minna, aga kuna mu palavik ei taha üldse järgi anda, siis tuli Karin niisama siia ja ajasime juttu, aga mingi hetk mõtlesin,et tuleb ikka veits ennast liigutada ja läksime linna, jalutasime ignosime nõmedaid tüüpe ja siis tulime tagasi siia ning mulisesime veel ikka mitu,mitu tundi-meie jutud ei lõppe vist iial:D
Maja on nii mõnusalt soe ja seoses sellega tuli mul jõulude järgi igatsus, siis on glögi ja piparkoogid ja lumi ja kuusk,oeh.

Vangile ei meeldi trellid
Karskele ei meeldi viin
Arstile ei meeldi haiged
Ja haigele ei meeldi piin

President ei kuula rahvast
Rahvale ei meeldi vaht
Vanale ei meeldi noored
Ja minule ei meeldi praht

Mulle meeldib naer
Mulle meeldib armastus
Mulle meeldib kõik see
mis meie sees on kaunist veel
Mulle meeldib puutumata loodus
Meeldib olla noor
Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos...
hää lugu:P

I´ma rip this shit

Edaspidi ma valin hoolega inimesi,keda enda ellu lasen ja kellega edasi suhtlen. Mida vähem sõbrannasid/sõpru seda parem, siis jäävad ehk ainult need inimesed, kes tõesti hoolivad ja suudavad ausad olla. Ma saan alles nüüd aru, mida ausus ja üksteise mõistmine tõeliselt tähendab, see kas on suhtes või mitte. Kõik see,et õpime üksteist tundma, aksepteerima- meeletu vaeva nägemine on mõttetu. Minu arvates peab toimima see,et mõlemad pooled võtavad ja annavad enam-vähem ühe palju, praegu on päris palju inimesi, kellele mina olen liiga palju andnud ja ka mõni kellelt võtnud ning see pole absoluutselt õige. Ma tunnen,et olen liiga palju üritanud mingeid sidemeid hoida ja nendega tegelenud. Kui teine pool ikka vaeva ei näe, siis jumal temaga-las võidutseb isekus. Mulle aitab.Tegelikult on need inimesed minu elus täiesti olemas, kellega ma klapin, kellest mina arvan hästi,keda ma tahan kuulata ja kes vastavad samaga.