Edaspidi ma valin hoolega inimesi,keda enda ellu lasen ja kellega edasi suhtlen. Mida vähem sõbrannasid/sõpru seda parem, siis jäävad ehk ainult need inimesed, kes tõesti hoolivad ja suudavad ausad olla. Ma saan alles nüüd aru, mida ausus ja üksteise mõistmine tõeliselt tähendab, see kas on suhtes või mitte. Kõik see,et õpime üksteist tundma, aksepteerima- meeletu vaeva nägemine on mõttetu. Minu arvates peab toimima see,et mõlemad pooled võtavad ja annavad enam-vähem ühe palju, praegu on päris palju inimesi, kellele mina olen liiga palju andnud ja ka mõni kellelt võtnud ning see pole absoluutselt õige. Ma tunnen,et olen liiga palju üritanud mingeid sidemeid hoida ja nendega tegelenud. Kui teine pool ikka vaeva ei näe, siis jumal temaga-las võidutseb isekus. Mulle aitab.Tegelikult on need inimesed minu elus täiesti olemas, kellega ma klapin, kellest mina arvan hästi,keda ma tahan kuulata ja kes vastavad samaga.
No comments:
Post a Comment