Ma olen viimasel ajal jälle suhteliselt palju lugenud-Castanedat, hea kirjanik, väga huvitav mõtlemine. Vahelduseks tehnika cräpile on päris hea millegi muu osas ennast arendada. Igatahes see raamat, mis praegu käsil räägib unenägudest ja nende kontrollimisest...no et mingile tasemele jõuda peab ilmselt palju, palju ja kaua,kaua vaeva nägema. Ma tahaks kasvõi mingeid algseid oskusi saavutada.
Ma avastasin,et mõned suhtuvad minusse nagu ma oleks mingi pidu-jook-pidu-mehed-tralalalala tsikkk-naiivne blondiin. Päris kummaline selliseid arvamusi kuulda, vb mul pole erilist oskust ennast objektiivselt hinnata, aga ma ei ütleks väga,et korra nädalas (üks õhtu, mitte et alustan esmasp ja lõpetan pühap)pidutsemine muudaks mu kergemeelseks alkohoolikust tibiks. Paar intelligentsusest pakkatavat noormeest arvasid ennast teadvat, keda mina armastan...kogu selle jutu järgi, mida need haritlased rääkinud on, peaks ma täpselt nelja tüüpi armunud olema:D:D:D.Küll ma olen üks õnnelik tüdruk. Aitäh tõesti!
Oi, mulle meeldib, kuidas nn pohhuistid nii haledalt oma suure pohhuismiga ennast sisse räägivad. Kui sa korrutad sada korda,et sul suva ja sa ei hooli siis jah...see ei tähenda ju üldse seda,et tegelikult ollakse teemast nii sees kui sees saab olla. Näiteks 1. kunagi mitu aastat tagasi sõimasime kuskil orksis mingit räigelt ägedat pihvi ja too käitus nagu tal oleks ükskõik ja meie hüppame üksinda...niii ja nüüd tuli välja(selleks ajaks kui meie teema unustanud olime),et tädi tegi screen shote ja hoiab siiamaani neid alles. 2. räägitakse siukest juttu:" ma ei mäleta sellest õhtust midagi, kas ma nägin sind v? ei meenu."..ha ja siis viie minuti pärast räägib samast õhtust selliseid detaile, mis isegi mul meelest läinud. Kui inimesel on ükskõik, siis ta ei viitsi isegi teistele öelda,et tal on ükskõik ja nii palju vaeva mingi valetamisega näha.Vot tak.
Keegi võiks mulle öelda,miks on nii palju valetmist,manipuleerimist ja muud taolist jura? Miks ei võiks olla elus rohkem häid,armsaid asju?
No comments:
Post a Comment