
Noo kool on jätkuvalt põrgu,aga ma mõtlesin,et ei tasu sellest jurast ennast häirida lasta. Pealegi nii paljud-targemad ja vanemad(ehk magistrandid:D) ka ütlevad,et kuidagi ikka saab, seegi ei tasu ülemõelda...Aganoo emale võib ikka eriala vahetusest rääkida, ma tajun kuidas iga tema keharakk tahaks karjuda:" MIks mu tütar kuldmedaliga edukas jurist pole?" Minu silmis vähemalt säilitab rahu ja ei paanitsegi eriti:D.
Eile olin täiesti magamata,aga tuju oli tänu kohvile suht hea, kuni sain mõne mehega kokku,kelle tuju nii hea ei olnud, siis läks minu tuju ka ära, sest mul oli temast kahju, aga mingi hetk ta väitis,et ma muutsin tema olemise paremaks ja siis oli mõlemal jälle hea. Äärmiselt loogiline,eks:D:D.
Homme on Karini sünnipäev ja täna käisime Heleniga poode tuulamas, jube jube jube. Mingi hetk tundsime,et meil on toitu ja juua vaja, seega suundusime mäkki, haha ja seal segas kellegi "Tere" minu ja Heleni vestlust..oioi, see oli keto, aga "põhivend" pööras pilgu maha. See oli halenaljakas:D:D.MUlle tuli meelde, mis elu ma vahepeal elasin...iga nv mingi idioodi karjaga,ehk siis inimestega, kes arvavad,et on jubedad bossid. Ise pole peale kanepi ja võlgu võtmise elus mitte midagi teinud. Iseenesest leidus nende seas mõni talutav üksikjuhtum ka, kuigi no enamuse puhul ei tahaks,et tänaval teregi "ütleks, mul oleks häbi lihtsalt. Tegelikult olin ise süüdi,et mingi tüübi pärast seda kõike talusin...aga noo vähemalt jõudis mõistus koju. PArem hilja kui mitte kunagi:D:D;D.
...aga Rainer ostis baigi ära ja tuli seda mulle näitama. VÄga armas,sest mingi hetk ma mõtlesin (tänu tema suurele vaimustusele baigist),et ta ostis uue naise endale:D:D..aga lubas,et nii ikka ei ole:). Tegelikult on mul lihtsalt tema üle hea meel. Noh, ma olen mõistnud,et see asi tähendab talle suhteliselt palju.
Ja praegu:) oeh, mul on tõeliselt hea olla. Alguses ma kahtlesin ja ilmselgelt mõtlesin üle, aga nüüd on tunne õige:) No samas ei tea kunagi, mida tulevik toob, aga paanitsemisega ma enam praeguseid hetki ei kavatse ära rikkuda. Ma tunnen,et mul on ikka väga vedanud ja ma ei taha mitte kellegi teisega koos olla.
Ma tean, mis järgmiseks juhtub, nimelt kool paneb näkku ja ma saan taaskord tervet maailma vihata.
Nüüd lähen loen mingit romaani edasi ja loodan,et homme kooli minemist ei toimu(: