Eile olin kodus ja nautisin olemist. Mulle meeldib kodus olla, enda pesas.
Kuna minu olemise nautimine venis veits pikaks ma hommikul kooli ei jõudnud, mõtlesin,et magan ennast välja ja mõttetud loengud ka. Ärkasin teist korda selle peale, kuidas meespere "Head naistepäeva!" soovima tuli, aga magasin ikkagi edasi. Kui üles ennast suutsin vedada, siis olid mu voodi kõrval raffaello pakk ja valge roos, telefonis sms, inimeselt, kellelt poleks seda osanud oodata, aga no tema on minu elus alati teretulnud. Nagu Karin naljatab,et Mirjami eluarmastus, tegelikult päris nii see pole,aga siiski keegi sümpaatne.
Päeva veetsin ma toitemehhanismidega, ei olnud eriti tore ja pool materjali jäi veel selgeks tegemata. Liiv-savi valuvormide kohta tegin powerpointi ka:) Õhtu otsustasime Kariniga koos veeta, sest no siiski naistepäev.
Mul viimasel ajal suhteliselt hea olla, selline tunne,et ma saan kõigega hakkama, asi on ainult ajas. Ennast on suht mõttetu mingite tähtaegade ja kärsitusega närvi ajada, niikuinii tulevad need asjad ellu, mis peavad ning kõige jaoks on oma aeg ja koht. Ma arvan,et ma olen elus liiga palju paanitsenud, põdenud ja kartnud täiesti asjatult. Kunagi teadsin väga hästi, mida ma tahan ja kuhu jõudma pean, aga siis see kindlus kadus kuhugile, vb teiste arvamus mõjutas,ei tea. Ma olen tähelepannud,et nendesse, kes endas kindlad on suhtutakse kuidagi eelarvamusega, üritatakse näidata,et sinu maailmapilt on vale ja sa ei saa nii kõikumatu olla. Ma arvasin ka,et kõik ei ole must-valge ja kindlus pole tihti üldse hea asi, aga samas ma ei näe selles midagi halba ka,kui jagan kõik kategooriatesse ja oman asjade kohta kindlat arvamust. Mul on oma ideaalid ja ma ei kavatse neist enam loobuda nii kergekäeliselt. Ma armastan ennast selleks liiga palju,et vähemaga leppida, kui vaja siis olen sõjakas, isekas, ülbe mõrd, aga ma ei anna alla ja ei lepi keskpärasusega, et hetkelist, mitte midagi andvat rahulolu saavutada.
Jube deep tekst :D, aga mul on aeg-ajalt vaja ennast motiveerida.
No comments:
Post a Comment