MA olen paar päeva nüüd tubli olnud. Palju, palju kooliga tegelenud ja täna käisin siis tantsimas ja jõusaalis, kus saime tuttavaks ühe arstiga, kes on umbes 10 aastat paralleelselt mitme võitluskunstiga tegelenud. Õpetas meile boxi ja vihjas üpris selgelt,et kui huvi ja soovi on, siis ta võib ka edaspidi õpetada:) Mingi hetk ma olin sellest vehkimisest ja taidlemisest nii läbi,et pilt oleks peaaegu ära läinud, aga noh ma polnud söönud ka ammu ja hingamiseks hetke võtnud (vuhisesin nagu tuul terve päeva ja õhtu). Igatahes lamasin veitsa, siis tegime veel natuke trenni, lasime mingit eriti vinget 90-ndate mussi:D ja kargasime niisama mööda saali ringi. Pool 12 jõudsin alles koju, aga lõbus oli:)... pfff. seal peotantsus panin ma ikka jumala villast lõpuks: tssatatatsssa kaerajaan tsatsatatsaaa:D mu aju ei võtnud lihtsalt enam midagi...me oleme ilmselt ainuke paar, kes nii jubedalt vaidelvad ja irnuvad.
Nüüd vaatasin vanu pilte,sest ma tahan isale isadepäevaks albumit teha, kus on pildid minust (titeeast kuni siiani). Loodan,et tuleb midagi sellest välja.
Meil on vist Kariniga luulud, aga teh mehi õppejõud vaatab meid vahepeal sellise näoga nagu ta teaks meist miskit, mida meie ei tea:D:D v ma ei kujuta ette, mida ta muigab. VÕI on asi selles,et talle pole kohale jõudnud,et me see aasta päriselt ka hakkasime tublideks:D:D igatahes paneb meie pihta päris häid kilde a la : " no kamtšatkalased, ehitusinstruktorid".
Veel tuli mulle meelde,et üks teine õppejõud tuli ühe päris targa teooriaga lagedale :* Et naised on meestest väga üle, sest neile on palju rohkem antud (pidas silmas välimust) ja üldiselt naised kasutavad seda ära, aga mingil hetkel ei ole enam ilu (sest ilmselgelt me vananeme) ja siis toimub jaoks langus, sest suhtutakse meeste poolt väga erinevalt võrreldes sellega, kuidas suhtuti, siis kui oli noorus ja sära. Point on selles,et kui naised ei tegele enda vaimse poolega/intelligentsiga/iseloomuga, siiis kahaneb välimuse kõrval ka elukvaliteet. Tegelikkuses suudavad väga vähesed naised ennast arnedada ja jääda tasemele...enamus panustavad oma ilule, mõtlemata, et kunagi seda enam pole. * Alguses kõlas see jutt veidralt, aga ma jäin sellele mõtlema ja tundub väga loogiline asi, mille peale ma ise ei tuleks. Loomulikult on välimus oluline, aga niii paljud tüdrukud kas 1. pööravadki tähelepanu AINULT välisele (kogu see gucciiibucciiii,roosa, mood teema) 2. või on ilusad ja kuradima kindlad,et väga targad ka.Nojah, ma mõtlesin ka kunagi,et ma olen jube tark ja hästi arenenud mõtlemisvõimega, tegelikult seda liigset enesekindlust enda aru suhtes ei tasu saavutada. Ennast tuleb tundma õppida ja kõiki enda külgi endale tunnistada (ja ka teistele). Lisaks peab hoidma kirge (ükskõik mille vastu) ja oskama unistada. Kõige tähtsam-ennast peab armastama (päris päriselt). Ma usun,et kui kõik need asjad saavutada, siis on võimalik ka vana ja koledana õnnelik olla ja elus hakkama saada. Tegelikult ma ei tea, mida kellel ju täpselt vaja on, aga ma usun,et minu jaoks on need asjad olulised.
Jumal, jumal kui segaselt võib kirjutada, aga ma olen niiiiii unine.
No comments:
Post a Comment