Ma olen totaalselt üleõppinud ennast, mehaanika,ehitusmasinad,tõenäosus, elektrotehnika jne, õudukas-terve päev ja mõni öö poole neljani välja...mitu nädalat järjest. Viimased kolm ööd olen unes võrrandeid ja epüüre ja õppejõude näinud ja öösel soninud koolist. Ebanormaalne elu. Täna ma igatahes kavatsen korralikult puhata.
Eile läks Rainer mingi vana klassiõe sünnipäevale. Ma väga ei vaimustunud kaasa minemisest ja jäin üksinda koju. Kõigele lisaks olen ma haige-palavik ja nina nii kuradi tatine. Karin käis külas ja tõi soolaleiva kingituse ka:P, kui ma terveks saan tuleb ikka pidu teha ja ennast autiiiii juua, aju sellest kuradi pasast tühjaks. Nii ma räägingi nüüd!
Hommikul ärkasin jälle lämbumissurma kartes üles ja käisin kuumas vannis ja panin mingi kahtlase listi kõvasti üürgama,et vannituppa ka kuulda oleks:D Naabritel on lapsed,kes karjuvad aeg-ajalt ja üleval on niikuinii iga jumala õhtu piduu, nii et ma loodan,et nad vihkavad mu hommikust muusikamaitset sama palju kui mina nende lapsi ja ülemise korruse härra armuvalu ehk Adele-Someone like you...fuck you, 100 korda järjest kuulata.
Igatahes mu playlist sisaldas ka Placebo-where is my mind'i ja see tõi nii selgelt meelde, kuda mõned aastad möödusid põrandal vesipiibu ja veini, viina või rummiga või siis kõigega korraga:D Jah, see tunne tuli selgelt meelde-kõigest sügavalt savi ja mõnus.
Enam ma selliseid imelikke postitusi küll ei kirjuta, aga nohu ja kool on oma töö teinud! Ma loodan,et on väike võimalus endiseks muutuda:D!
No comments:
Post a Comment