Monday, June 11, 2012

Never enough





Kool sai läbi, üks positiivne asi. Eksamid läksid suht hästi-kaks nelja ja kaks viite. Nüüd olen mõnda aega praktika kohta otsinud ja kõik on nii segane. Leidsin sobiva koha ja käisin isegi vestlusel, aga nad pole ühendust enam võtnud ja mul on mure, et äkki ei võtagi, kuigi reedese jutu järgi oli asi kindel, pidid ainult teada andma kuna alustan. Ma tõesti loodan, et võtavad ikka, sest teistesse kohtadesse ütlesin ära juba. Üks koht oleks Tallinnas olnud ja päris heas asutuses, aga ei taha, see linn ei meeldi mulle kohe üldse. Ilmselt seal on paljud asjad paremad kui mujal, aga mul mingi kindel vastumeelsus pealinna suhtes. Igatahes, ma üritan endale pidevalt sisendada, et ma ei ole närvihaige ja kõik läheb nii nagu peab.

Üks tore asi oli seoses semestri lõpuga veel (peale selle,et kevadeks läbi), käisime poole kursaga peol ja hommikul poole viieni tantsu lüüa ja lihtsalt purjus olla oli vahelduseks meeldiv.

Ma avastasin just taaskord Ursula ja vot see asi on muhe.



Kummeli tee ja suve õhtu.
Peegli ees istun ja silitan kõhtu.
Ilus ja tore, kuid tark ja lahe,
olen kui tuulehoog mõnus ja mahe.
Sinised silmad ja meelas keha.
Olen kui talvine muhe eha.

Seksikas piimane, rõõmus kuid viimane.
Vahva ja kõbus tark ning lõbus.
Kaunis kui sibul mis taljest on väike.
Parajalt tõmmu ning kuum nagu päike.
Rahvas arvab et ma olen kihvt.
Tihase sarnane, kiire kui lihvt.



Ma pean reaalselt ka trenni minema, mitte mõlgutama mõtteid ja jõusaali unes nägema.
Ma vihkan ebastabiilsust, uusi asju, ootamist, võõrastega rääkimist ja oi kuidas ma neid mõisteid enda ellu saan.pff.Kui üldse mingi sismine rahu ja kindlus olemas on, siis minul neid pole, ikka oleneb kõik välisest ja siis ongi kõikuva puu tunne.
Laura 2020 on ka nii teemasse:


Kui raamat meil ees, on kõikvõimas aeg,
iga aasta uus, lehekülg näib.
Õpid ja näed, et midagi ei tea,
tulevik see, mõõtmatu näib.

Sa valikuid teed, või nendest loobudes,
armastad ja pettud, võidad-kaotad tõe.
Kui tulevik meid, soosida võib.
Kas keegi teab, kui küsin?

Mis meist saab? Kuhu edasi?
Aeg on antud ja võetud me käest.
Millist teed käid? Kuhu rada viib?



See pilt oli kellelgi feisis ja tundus kuidagi nii õige:D!


Kui ma kogu seda jura loen, siis ma pole üldse kindel, kas ma 10 minuti pärast samu asju mõtlen.

No comments:

Post a Comment