Täna juhtus mingi ime läbi vaba päev olema:) Magasin jõhkralt kaua ja vaatasin filmi...kell on pool viis ja mul siiani hommik-väga mõnus igatahes.
Eilne päev oli suht jura, mõttetud passimised ja närvitsemised...ja inimesed võiksid oma tõmblemised endale hoida. Pärast vastikut päeva igatahes tulin koju ja magasin paar tundi, siis tuli Rainer siia, kes kuulas mu kurimuuri jutu ära ja tegi olemise tuhat korda paremaks. Arutasime igast tuleviku asju ja unistasime niisama:D Temaga koos olles on selline tunne,et see ei saa päriselt olla,et ma olen nii rahul ja õnnelik kellegagi. Ühe asja üle on mul veel meeletult hea meel,et enamus mu sõbrannad ja pere on ikka mu jaoks olemas ja hoolivad. Hullult tihti on mu arust nii,et kui suhe tekib, siis muud maailma polegi...ja see tundub nii jube, kuidas osad kaotavad ennast sõprade jaoks ära-on ainult see suhe ja kui probleemid tekivad, siis alles tulevad teised mängu. Ma tean,et mulle selline asi kohe üldse ei meeldiks,ega sobiks-kõik peab ikka tasakaalus olema:)
Nüüd võiks ilma näol ka see kevad kohale jõuda, muutuks igapäevane tuju ka hulga paremaks ehk:P
No comments:
Post a Comment